Nutikirjaoskust tuleb õpetada

Piisab lasta pilgul ühistranspordis ringi käia ning saab aimu, milline nutiplahvatus on ühiskonnas toimunud. Digiseadmed on muutunud meie elu lahutamatuks osaks. Enamik meist ei kujuta elu ette ilma nutitelefonita. Ainult seadmetest siiski ei piisa – vaja on ka nutikirjaoskust. Viimane ei piirdu pelgalt oskusega pilte saata, muusikat kuulata või sõpradega kirjutada.

Aastaid tagasi lisati üldhariduskoolide õppekavadesse ettevõtluse ja majandusega seotud aineid. Nüüd näeme esimesi tulemusi – inimeste rahaga ümberkäimine muutub samm-sammult arukamaks. King on hakanud pigistama uuest kohast. Praegu on suur puudus IKT-rakendusoskustest teiste erialade spetsialistidel ja tööstuses laiemalt.

Aeg on küps hakata suurendama õppekavades erialakeskselt IT rakendamise oskust. President Toomas Hendrik Ilves kõneles aasta esimeses pooles Tallinna Tehnikaülikoolis et multidistsiplinaarsus muutub hea töökoha saamise eelduseks. Rohkem eluvaldkondadest peab olema seotud infotehnoloogiaga ning IT õpe toimib kui seda õpetada erialakeskselt.

IT iseenesest ei ole mingi imerohi

IT ei ole ka ainult arvutid ja kaablid, vaid inimesed ja inimestevahelised suhted. Nutipöördest on põhjust rääkida alles siis, kui omandatud on ka kriitiline mõtlemine, informatsiooni usaldusväärsuse hindamine ning selle analüüsivõime ettetulevate ülesannete lahendamiseks. Ühest küljest suurendab infotehnoloogia pealetung nende oskuste tähtsust, kuid teisalt annab ka võimaluse nende väljaarendamiseks. Selleks on aga vaja oskuslikku juhtimist ja koolitasemel õpetaja teadlikku tegevust.

Julgustan nii koolijuhte kui ka õpetajaid integreerima IT-d senisest enam õppeprotsessi eri ainete lõikes, sest olen enam kui kindel, et nutikam õppemetoodika innustab õpilasi ja parandab õpitulemusi. Mida enam on IT integreeritud õppeprotsessi, seda enam on nii ettevõtjatel kui ka riigil võtta kõrgema kvalifikatsiooniga tööjõudu.